Haiguse leviku teadmine aitab mõista, miks ennetusmeetmed toimivad.
Levik
Viirus levib õhu kaudu hingamisteede osakestega ja kõige kergemini lähikontaktis või suletud ruumis.
Peiteaeg
Sümptomid algavad tavaliselt 3–6 päeva pärast kokkupuudet; viirust võib levitada ka enne sümptomeid.
Riskirühmad
Raske haiguse risk on suurem eakatel, kaasuvate haigustega ja vaktsineerimata inimestel.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO järgi levib SARS-CoV-2 õhu kaudu nakatunud inimese hingamisteede osakestega, kui ta hingab, räägib, köhib või aevastab. Nakatumine on tõenäolisem lähikontaktis või suletud ruumis. Viirus võib levida ka saastunud pindade kaudu, kui seejärel puudutatakse silmi, nina või suud. Sümptomid algavad tavaliselt 3–6 päeva pärast kokkupuudet ja kestavad kuni 10 päeva; viirust võib levitada ka sümptomiteta.
WHO järgi on raske haiguse risk suurem eakatel, kaasuvate haigustega ja vaktsineerimata inimestel. Riski suurendavad näiteks kõrge vererõhk, diabeet, rasvumine, kroonilised kopsu-, südame-, maksa- või neeruhaigused, vähk, rasedus ja nõrgenenud immuunsus.
Korduma kippuvad küsimused
Kas viirus levib pindade kaudu? Võib, kui seejärel puudutada nägu.
Kas sümptomiteta inimene levitab viirust? Võib.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220, kui sümptomid süvenevad või ei parane, kui kuulud raske haiguse riskirühma või kui sul on mure enda või lapse tervise pärast. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või teadvusehäire korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
WHO soovitab COVID-19 leviku vältimiseks: sümptomite või positiivse testi korral jääda koju ja eemale teistest, vältida lähikontakti raske haiguse riskiga inimestega, kanda vajadusel hästi istuvat maski, köhida ja aevastada küünarvarde või salvrätikusse, puhastada käsi sageli seebi ja vee või alkoholipõhise vahendiga ning parandada siseruumide ventilatsiooni.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.