Pikk COVID võib mõjutada ka meeleolu. Vaimne tervis väärib tähelepanu.
Meeleolu
NHS-i järgi võivad ärevus ja depressioon kuuluda pika COVID-i sümptomite hulka.
Teave
Depressioonist loe depressioon.ee; toitumisest Tervise Arengu Instituut, terviseteavet pakuvad Terviseamet ja WHO.
Abi
Räägi perearstiga või helista 1220; kriisis Eluliin 655 8088, eluohu korral 112.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO soovitab COVID-19 leviku vältimiseks: sümptomite või positiivse testi korral jääda koju ja eemale teistest, vältida lähikontakti raske haiguse riskiga inimestega, kanda vajadusel hästi istuvat maski, köhida ja aevastada küünarvarde või salvrätikusse, puhastada käsi sageli seebi ja vee või alkoholipõhise vahendiga ning parandada siseruumide ventilatsiooni.
WHO järgi tekib umbes 6%-l nakatunutest COVID-19 järgne seisund (pikk COVID), mis võib põhjustada püsivat väsimust, mäluprobleeme ja hingamisraskusi. NHS-i järgi räägitakse pikast COVID-ist, kui sümptomid kestavad üle 12 nädala; levinumad on tugev väsimus, õhupuudus, liigese- ja lihasvalu ning mälu- ja keskendumisraskused. Ravi aitab sümptomeid leevendada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas COVID võib mõjutada meeleolu? Võib.
Kust abi saada? Perearstilt.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220, kui sümptomid süvenevad või ei parane, kui kuulud raske haiguse riskirühma või kui sul on mure enda või lapse tervise pärast. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või teadvusehäire korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
WHO järgi põhjustab COVID-19 haigust koroonaviirus SARS-CoV-2. Tänu varasemast nakatumisest ja/või vaktsineerimisest tekkinud immuunsusele paraneb enamik inimesi ilma ravita. Alates 2019. aasta detsembrist on maailmas teatatud ligi 780 miljonist haigusjuhust ja üle 7,1 miljonist surmast, kuid tegelik arv on arvatavasti suurem.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.