Enamik inimesi paraneb COVID-19-st mõne nädalaga. Osal püsivad sümptomid aga kuid. Seda seisundit nimetatakse pikaks COVID-iks ehk COVID-19 järgseks seisundiks. Selles juhendis koondame WHO ja NHS-i kontrollitud teabe sellest, kuidas pikka COVID-i ära tunda, kuidas seda uuritakse ja mis aitab toime tulla.
Mis on pikk COVID
NHS-i järgi räägitakse pikast COVID-ist, kui COVID-19 sümptomid kestavad üle 12 nädala. WHO järgi tekib see umbes 6%-l nakatunutest ning võib mõjutada igapäevaelu, näiteks tööd ja kodutöid. Pikk COVID võib tekkida nii neil, kes vajasid haiglaravi, kui ka neil, kes põdesid kergelt.
Levinumad sümptomid
Kõige sagedasemad on tugev väsimus, õhupuudus, liigese- ja lihasvalu ning mälu- ja keskendumisraskused ehk „ajuudu“. Esineda võib ka rinnavalu või pigistustunnet, südamepekslemist, peavalu, pearinglust, unehäireid, lõhna- ja maitsemuutusi, seedevaevusi, juuste väljalangemist, nahalöövet, ärevust ja depressiooni.
Sümptomid muutuvad
NHS-i järgi võivad sümptomid paraneda või tulla ja minna. Võivad tekkida ka uued sümptomid. Stress või suurem aktiivsus võivad sümptomeid süvendada.
Kuidas uuritakse
Kui perearst kahtlustab pikka COVID-it, küsib ta sümptomite ja nende kestuse kohta. Teha võidakse vererõhu ja pulsi mõõtmine, vereanalüüsid ja vere hapnikusisalduse mõõtmine. Arst võib soovitada pidada sümptomipäevikut ning vajadusel suunata EKG-le või röntgenisse.
Ravi
NHS-i järgi pikal COVID-il praegu ravi ei ole ja seisundit uuritakse veel, kuid sümptomeid saab leevendada. Toetab eri spetsialistide meeskond, kes hoolitseb nii füüsilise kui ka vaimse tervise eest – näiteks nõuanded väsimusega toimetulekuks ning hingamist toetav füsioteraapia.
Igapäevane toimetulek
Jaota tegevused päeva peale ja planeeri puhkepause. Kuna liigne pingutus võib sümptomeid süvendada, suurenda aktiivsust aeglaselt. Sümptomipäevik aitab märgata, mis aitab ja mis halvendab.
Vaimne tervis
Pikaajalised sümptomid võivad mõjutada meeleolu. Kui tunned ärevust või masendust, räägi perearstiga. Emotsionaalset tuge pakub Eluliin telefonil 655 8088; eluohu korral helista 112.
Ennetus
Pika COVID-i vältimiseks on parim vältida nakatumist. Riskirühmadele on vaktsineerimine oluline kaitse raske haiguse eest.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO järgi tekib umbes 6%-l nakatunutest COVID-19 järgne seisund (pikk COVID), mis võib põhjustada püsivat väsimust, mäluprobleeme ja hingamisraskusi. NHS-i järgi räägitakse pikast COVID-ist, kui sümptomid kestavad üle 12 nädala; levinumad on tugev väsimus, õhupuudus, liigese- ja lihasvalu ning mälu- ja keskendumisraskused. Ravi aitab sümptomeid leevendada.
WHO soovitab COVID-19 vastu vaktsineerimist riskipõhiselt: veel vaktsineerimata inimestele üks annus ning raske haiguse kõrge riskiga inimestele võib olla vaja kordusvaktsineerimist 6–12 kuud pärast viimast annust. Vaktsiinid kaitsevad endiselt tugevalt raske haiguse ja surma eest. NHS-i järgi pakutakse kordusvaktsiini, sest viirused muutuvad ja kaitse aja jooksul väheneb.
WHO soovitab COVID-19 leviku vältimiseks: sümptomite või positiivse testi korral jääda koju ja eemale teistest, vältida lähikontakti raske haiguse riskiga inimestega, kanda vajadusel hästi istuvat maski, köhida ja aevastada küünarvarde või salvrätikusse, puhastada käsi sageli seebi ja vee või alkoholipõhise vahendiga ning parandada siseruumide ventilatsiooni.
WHO järgi on praegu ringlevate variantide puhul kõige sagedasemad sümptomid palavik, külmavärinad ja kurguvalu. Harvemini esineb lihasvalu, tugevat väsimust, nohu, peavalu, köha, õhupuudust, maitse- või lõhnamuutust ning seedevaevusi. NHS-i järgi on sümptomid väga sarnased külmetuse ja gripi omadega.
WHO järgi on raske haiguse risk suurem eakatel, kaasuvate haigustega ja vaktsineerimata inimestel. Riski suurendavad näiteks kõrge vererõhk, diabeet, rasvumine, kroonilised kopsu-, südame-, maksa- või neeruhaigused, vähk, rasedus ja nõrgenenud immuunsus.
NHS-i järgi saab sümptomeid kodus leevendada: puhka, joo piisavalt vett, vajadusel võta paratsetamooli või ibuprofeeni ning köha korral proovi teelusikatäit mett (mitte alla 1-aastastele). Õhupuuduse korral aitab istuda püsti, avada aken ja hingata rahulikult. Köhaga ära lama selili.
WHO järgi tuleb kohe arstiabi otsida, kui esineb hingamisraskus (eriti rahuolekus) või ei suuda lauseid lõpetada, segasus, unisus või teadvusekadu, püsiv valu või surve rinnus, külm või niiske, kahvatu või sinakas nahk või kõne- või liikumisvõime kadu.
WHO järgi põhjustab COVID-19 haigust koroonaviirus SARS-CoV-2. Tänu varasemast nakatumisest ja/või vaktsineerimisest tekkinud immuunsusele paraneb enamik inimesi ilma ravita. Alates 2019. aasta detsembrist on maailmas teatatud ligi 780 miljonist haigusjuhust ja üle 7,1 miljonist surmast, kuid tegelik arv on arvatavasti suurem.
Korduma kippuvad küsimused
Kui kaua pikk COVID kestab? See on inimestel erinev; sümptomid võivad paraneda aja jooksul.
Kas pean pidama sümptomipäevikut? NHS-i järgi võib arst seda soovitada.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Töö ja õpingud
Pikk COVID võib mõjutada töö- ja õpivõimet. Räägi tööandja või kooliga võimalikest kohandustest, näiteks paindlikust tööajast või osalisest koormusest. Perearst saab hinnata, kas vajad ajutist töövõimetust või muud tuge.
Kokkuvõte
Pikk COVID on päris seisund, mitte „ettekujutus“. Kui sümptomid kestavad kauem kui 12 nädalat, räägi perearstiga – õige toe ja järkjärgulise taastumisega paraneb paljude enesetunne aja jooksul. Ole enda vastu kannatlik ning ära võrdle oma taastumist teiste omaga, sest igaühe kulg on erinev.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.