COVID-19 ja gripp põhjustavad sarnaseid sümptomeid, mistõttu on poodides ja apteekides üha rohkem kombineeritud kiirteste, mis otsivad ühest ninaproovist korraga SARS-CoV-2 ja A- ning B-gripi viirust. Allpool on Terviseameti ja USA ravimiameti FDA teabe põhjal selgitatud, kuidas sellised testid töötavad ja kuidas tulemust lugeda. Sümptomite erinevusest loe COVID-19 või gripp: kuidas vahet teha.
Miks kombineeritud test?
Terviseameti järgi on COVID-19 peamised sümptomid peavalu, haistmis- ja maitsemeele kadu, ninakinnisus, köha, väsimus, lihasvalu, nohu, kurguvalu ja palavik – enamasti külmetusele ja gripile sarnased. Gripi tunnused on Terviseameti järgi kiiresti tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha, nõrkus ning lihase- ja liigesevalu. Sümptomite järgi on neid raske eristada, kombineeritud test annab vihje, millise viirusega võib tegu olla.
Kuidas test toimib?
Kombineeritud kiirtest on antigeenitest: see otsib ninaproovist viiruste valke. FDA kirjelduse järgi tuvastab näiteks USA-s 2024. aastal müügiloa saanud Healgen Rapid Check COVID-19/Flu A&B test SARS-CoV-2 ning A- ja B-gripi viiruse valke ja annab kodus vastuse umbes 15 minutiga. Test on mõeldud hingamisteede sümptomitega inimestele; ise võivad testida alates 14-aastased, 2-aastastel ja vanematel võtab proovi täiskasvanu.
Kui täpne on kombineeritud kiirtest?
FDA andmetel tuvastas nimetatud test uuringus õigesti 99% negatiivsetest ja 92% positiivsetest SARS-CoV-2 proovidest, 99,9% negatiivsetest gripiproovidest ning 92,5% positiivsetest A-gripi ja 90,5% positiivsetest B-gripi proovidest. Eri tootjate testide täpsus erineb – vaata oma testi pakendi infolehte.
Terviseameti järgi on COVID-19 antigeeni kiirtest kõige usaldusväärsem haiguse alguses, 1.–5. sümptomipäeval, kui viiruskoormus on suurim; enne sümptomeid ja haiguse lõpus on test vähem tundlik.
Kuidas tulemust lugeda?
- Negatiivne, aga sümptomid püsivad: FDA järgi on kiirtestidel valenegatiivse tulemuse risk, sest nende tundlikkus on väiksem kui molekulaartestidel (PCR). Palaviku, köha või õhupuuduse püsimisel võib tegu olla COVID-i, gripi või muu hingamisteede nakkusega – võta ühendust perearstiga.
- Positiivne COVID-19 või gripp: väldi viiruse levitamist ja pöördu vajadusel perearsti poole. Mida edasi teha, loe positiivne COVID-test: mida teha.
Testi tegemise samme selgitab ka kodune koroona kiirtest.
Kellele on test eriti kasulik?
Terviseameti järgi kulgeb COVID-19 kõige raskemalt vanemaealistel ja raskete krooniliste haigustega inimestel (nt diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused). Neil tasub sümptomite korral kiiresti testida ja arstiga ühendust võtta, sest gripi viirusvastase ravi otsustab arst.
Märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti ega teiste tervishoiutöötajate hinnangut. Kui sümptomid on tugevad, süvenevad või tekitavad muret, pöördu arsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Hädaolukorras helista 112.