Antigeeni kiirtest on kõige levinum viis koroonaviiruse kontrollimiseks kodus. See on kiire ja lihtne, kuid tulemuse õigeks tõlgendamiseks tuleb teada testi piiranguid. Selles juhendis koondame USA haiguste kontrolli keskuse (CDC), Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Ühendkuningriigi NHS-i kontrollitud teabe. Juhend ei asenda tootja kasutusjuhendit ega arsti nõuannet.
Mis on antigeeni kiirtest
Antigeenitest otsib proovist viiruse valke. Erinevalt PCR-testist ei vaja see laborit ja vastus tuleb CDC järgi tavaliselt 15–30 minutiga. Kodused testid on antigeenitestid, mida saab teha ükskõik kus.
Millal testida
NHS-i järgi ei pea enamik sümptomitega inimesi tingimata testi tegema. Test on eriti kasulik siis, kui kuulud raske haiguse riskirühma ja võid vajada ravi, või kui plaanid kohtuda riskirühma inimestega. CDC rõhutab, et ravi tuleb alustada mõne päeva jooksul pärast sümptomite algust.
Kuidas testi teha
Loe kasutusjuhend enne alustamist hoolikalt läbi ja järgi seda täpselt. Pese käed, kontrolli testi kõlblikkusaega ning tee proovivõtt ja lugemine juhendis märgitud ajal. CDC järgi on tulemus juhiste eiramisel vähem usaldusväärne.
Positiivne tulemus
CDC järgi on positiivne antigeenitest täpne ja usaldusväärne: viirus tuvastati ja sul on või oli hiljuti nakkus. Jälgi sümptomeid, väldi kontakti teistega ja eriti riskirühma inimestega. Kui kuulud ise riskirühma, võta kohe ühendust perearstiga.
Negatiivne tulemus
Üks negatiivne kiirtest ei välista nakkust, sest antigeenitestid tuvastavad viirust harvemini kui PCR-test, eriti sümptomiteta inimestel. FDA soovitab sümptomitega inimestel teha 2 ja sümptomiteta inimestel 3 testi 48-tunnise vahega. Võimalik on ka, et test tehti liiga vara või sümptomeid põhjustab mõni teine viirus.
Kui oled hiljuti põdenud
Pärast nakatumist võib test jääda positiivseks veel mõnda aega. CDC järgi ei ole sümptomiteta inimesel 30 päeva jooksul pärast positiivset testi uue nakkuse otsimiseks testimine soovitatav.
Kiirtest või PCR
PCR-test kuulub NAAT-testide hulka ja on kuldstandard. Kui kiirtesti tulemus tekitab kahtlust, saab seda kinnitada ühe NAAT-testiga.
Antikehatest ei asenda kiirtesti
WHO järgi ei sobi antikehatestid ägeda nakkuse tuvastamiseks. Kui tahad teada, kas oled praegu haige, vali viirustest.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
CDC järgi annavad antigeeni kiirtestid tulemuse tavaliselt 15–30 minutiga ning positiivne tulemus on täpne ja usaldusväärne. Antigeenitestid tuvastavad viirust siiski harvemini kui NAAT-testid, eriti sümptomiteta inimestel, mistõttu üks negatiivne kiirtest ei välista nakkust. FDA soovitab sümptomitega inimestel teha 2 ja sümptomiteta inimestel 3 antigeenitesti 48-tunnise vahega.
CDC järgi on nukleiinhappe amplifikatsiooni testid (NAAT), sealhulgas PCR-testid, COVID-19 testimise „kuldstandard“ ja tuvastavad viirust tõenäolisemalt kui antigeenitestid. Proovi võtab tavaliselt tervishoiutöötaja ja see saadetakse laborisse; vastus võib tulla kuni 3 päevaga. Pärast nakatumist võivad eriti NAAT-testid olla positiivsed veel kuni 90 päeva.
CDC järgi tähendab negatiivne COVID-19 test, et viirust ei tuvastatud, kuid see ei välista nakkust: test võidi teha enne, kui viirus oli tuvastatav, või võib sümptomeid põhjustada mõni teine viirus. Positiivne test tähendab, et sul on või oli hiljuti nakkus.
WHO diagnostikajuhendi järgi tuvastavad antikehatestid organismi immuunvastust nakkusele, mitte viirust ennast. Antikehatesti ei tohi kasutada ägeda nakkuse kindlakstegemiseks ning kiired külgvoolu antikehatestid ei ole ägeda haiguse diagnoosimiseks ja ravi otsustamiseks soovitatud.
Ühendkuningriigi NHS-i juhiste järgi tasub sümptomite ja palaviku korral või kui ei tunne end piisavalt hästi, püüda jääda koju ja vältida kontakti teistega. Kui kiirtest on positiivne, soovitab NHS täiskasvanutel püüda jääda koju 5 päeva pärast testi tegemise päeva (alla 18-aastastel 3 päeva) ning vältida 10 päeva jooksul kohtumist raske haiguse riskiga inimestega. Eestis järgi Terviseameti kehtivaid juhiseid.
WHO järgi on praegu ringlevate variantide puhul kõige sagedasemad sümptomid palavik, külmavärinad ja kurguvalu. Harvemini esineb lihasvalu, tugevat väsimust, nohu, peavalu, köha, õhupuudust, maitse- või lõhnamuutust ning seedevaevusi. NHS-i järgi on sümptomid väga sarnased külmetuse ja gripi omadega.
WHO järgi on raske haiguse risk suurem eakatel, kaasuvate haigustega ja vaktsineerimata inimestel. Riski suurendavad näiteks kõrge vererõhk, diabeet, rasvumine, kroonilised kopsu-, südame-, maksa- või neeruhaigused, vähk, rasedus ja nõrgenenud immuunsus.
WHO järgi tuleb kohe arstiabi otsida, kui esineb hingamisraskus (eriti rahuolekus) või ei suuda lauseid lõpetada, segasus, unisus või teadvusekadu, püsiv valu või surve rinnus, külm või niiske, kahvatu või sinakas nahk või kõne- või liikumisvõime kadu.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kiirtest tuvastab nakkuse ka sümptomiteta? Harvemini; korda testi.
Kas võin kiirtesti kasutada pärast kõlblikkusaega? Ei, tulemus võib olla ebausaldusväärne.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Säilitamine ja levinud vead
Hoia teste toatemperatuuril ja kuivas kohas, nagu pakendil märgitud. Levinud vead on liiga vähene proovivõtt, liiga vara või liiga hilja tulemuse lugemine ning lahuse vale kogus. Ära kasuta testi, mille pakend on kahjustatud. Kui tulemusriba on ebaselge või kontrolljoon puudub, on test kehtetu ja seda tuleb korrata uue testiga.
Kokkuvõte
Kodune kiirtest on kasulik tööriist, kui tead selle piiranguid: positiivne tulemus on usaldusväärne, negatiivne tuleb vajadusel üle korrata. Riskirühma kuuludes ja sümptomite tekkides võta ühendust perearstiga, et vajadusel alustada ravi õigeaegselt.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.