Vaktsiinid ei hoia ära iga nakatumist, kuid kaitsevad tugevalt raske haiguse eest.
Kaitse
WHO järgi pakuvad vaktsiinid tugevat kaitset raske haiguse ja surma eest.
Riskirühmad
Kordusvaktsineerimine on eriti oluline kõrge riskiga inimestele.
Ka vaktsineeritu võib levitada
NHS-i järgi võib vaktsineeritu siiski nakatuda ja viirust levitada.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO soovitab COVID-19 vastu vaktsineerimist riskipõhiselt: veel vaktsineerimata inimestele üks annus ning raske haiguse kõrge riskiga inimestele võib olla vaja kordusvaktsineerimist 6–12 kuud pärast viimast annust. Vaktsiinid kaitsevad endiselt tugevalt raske haiguse ja surma eest. NHS-i järgi pakutakse kordusvaktsiini, sest viirused muutuvad ja kaitse aja jooksul väheneb.
WHO järgi on raske haiguse risk suurem eakatel, kaasuvate haigustega ja vaktsineerimata inimestel. Riski suurendavad näiteks kõrge vererõhk, diabeet, rasvumine, kroonilised kopsu-, südame-, maksa- või neeruhaigused, vähk, rasedus ja nõrgenenud immuunsus.
Korduma kippuvad küsimused
Kas vaktsiin kaitseb nakkuse eest? Eelkõige raske haiguse eest.
Kui tihti vaktsineerida? Riskirühmadel 6–12 kuu tagant, arsti soovitusel.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220, kui sümptomid süvenevad või ei parane, kui kuulud raske haiguse riskirühma või kui sul on mure enda või lapse tervise pärast. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või teadvusehäire korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
WHO soovitab COVID-19 leviku vältimiseks: sümptomite või positiivse testi korral jääda koju ja eemale teistest, vältida lähikontakti raske haiguse riskiga inimestega, kanda vajadusel hästi istuvat maski, köhida ja aevastada küünarvarde või salvrätikusse, puhastada käsi sageli seebi ja vee või alkoholipõhise vahendiga ning parandada siseruumide ventilatsiooni.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.