Pandeemia lõpp ei tähenda, et viirus oleks kadunud.
Jätkuv risk
WHO järgi esinevad COVID-19 tõttu endiselt nii haiglaravi kui ka surmajuhtumid.
Pikk COVID
Umbes 6% nakatunutest tekib pikk COVID.
Valmisolek
Testimine ja vaktsineerimine on endiselt olulised.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO järgi põhjustab COVID-19 haigust koroonaviirus SARS-CoV-2. Tänu varasemast nakatumisest ja/või vaktsineerimisest tekkinud immuunsusele paraneb enamik inimesi ilma ravita. Alates 2019. aasta detsembrist on maailmas teatatud ligi 780 miljonist haigusjuhust ja üle 7,1 miljonist surmast, kuid tegelik arv on arvatavasti suurem.
WHO järgi tekib umbes 6%-l nakatunutest COVID-19 järgne seisund (pikk COVID), mis võib põhjustada püsivat väsimust, mäluprobleeme ja hingamisraskusi. NHS-i järgi räägitakse pikast COVID-ist, kui sümptomid kestavad üle 12 nädala; levinumad on tugev väsimus, õhupuudus, liigese- ja lihasvalu ning mälu- ja keskendumisraskused. Ravi aitab sümptomeid leevendada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas COVID on ohtlik? Riskirühmadele võib olla.
Mida teha? Järgi ennetusmeetmeid.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220, kui sümptomid süvenevad või ei parane, kui kuulud raske haiguse riskirühma või kui sul on mure enda või lapse tervise pärast. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või teadvusehäire korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
WHO soovitab COVID-19 vastu vaktsineerimist riskipõhiselt: veel vaktsineerimata inimestele üks annus ning raske haiguse kõrge riskiga inimestele võib olla vaja kordusvaktsineerimist 6–12 kuud pärast viimast annust. Vaktsiinid kaitsevad endiselt tugevalt raske haiguse ja surma eest. NHS-i järgi pakutakse kordusvaktsiini, sest viirused muutuvad ja kaitse aja jooksul väheneb.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.