Antikehatestid mõõdavad keha immuunvastust nakkusele.
Mida test näitab
Antikehad näitavad, et organism on viirusega kokku puutunud või vaktsineeritud.
Mida test ei näita
Antikehatest ei sobi ägeda nakkuse diagnoosimiseks.
Kasutus
Antikehatestid võivad olla kasulikud uuringutes ja teatud kliinilistes olukordades.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO diagnostikajuhendi järgi tuvastavad antikehatestid organismi immuunvastust nakkusele, mitte viirust ennast. Antikehatesti ei tohi kasutada ägeda nakkuse kindlakstegemiseks ning kiired külgvoolu antikehatestid ei ole ägeda haiguse diagnoosimiseks ja ravi otsustamiseks soovitatud.
WHO soovitab COVID-19 vastu vaktsineerimist riskipõhiselt: veel vaktsineerimata inimestele üks annus ning raske haiguse kõrge riskiga inimestele võib olla vaja kordusvaktsineerimist 6–12 kuud pärast viimast annust. Vaktsiinid kaitsevad endiselt tugevalt raske haiguse ja surma eest. NHS-i järgi pakutakse kordusvaktsiini, sest viirused muutuvad ja kaitse aja jooksul väheneb.
WHO järgi põhjustab COVID-19 haigust koroonaviirus SARS-CoV-2. Tänu varasemast nakatumisest ja/või vaktsineerimisest tekkinud immuunsusele paraneb enamik inimesi ilma ravita. Alates 2019. aasta detsembrist on maailmas teatatud ligi 780 miljonist haigusjuhust ja üle 7,1 miljonist surmast, kuid tegelik arv on arvatavasti suurem.
WHO järgi on raske haiguse risk suurem eakatel, kaasuvate haigustega ja vaktsineerimata inimestel. Riski suurendavad näiteks kõrge vererõhk, diabeet, rasvumine, kroonilised kopsu-, südame-, maksa- või neeruhaigused, vähk, rasedus ja nõrgenenud immuunsus.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.