Arvud aitavad mõista pandeemia ulatust.
Haigusjuhud
Alates 2019. aasta detsembrist on teatatud ligi 780 miljonist haigusjuhust.
Surmad
Teatatud on enam kui 7,1 miljonist surmast; tegelik arv on tõenäoliselt suurem.
Vaktsiinid
2024. aasta lõpuks oli manustatud üle 13,6 miljardi vaktsiiniannuse.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO soovitab COVID-19 leviku vältimiseks: sümptomite või positiivse testi korral jääda koju ja eemale teistest, vältida lähikontakti raske haiguse riskiga inimestega, kanda vajadusel hästi istuvat maski, köhida ja aevastada küünarvarde või salvrätikusse, puhastada käsi sageli seebi ja vee või alkoholipõhise vahendiga ning parandada siseruumide ventilatsiooni.
WHO järgi põhjustab COVID-19 haigust koroonaviirus SARS-CoV-2. Tänu varasemast nakatumisest ja/või vaktsineerimisest tekkinud immuunsusele paraneb enamik inimesi ilma ravita. Alates 2019. aasta detsembrist on maailmas teatatud ligi 780 miljonist haigusjuhust ja üle 7,1 miljonist surmast, kuid tegelik arv on arvatavasti suurem.
WHO soovitab COVID-19 vastu vaktsineerimist riskipõhiselt: veel vaktsineerimata inimestele üks annus ning raske haiguse kõrge riskiga inimestele võib olla vaja kordusvaktsineerimist 6–12 kuud pärast viimast annust. Vaktsiinid kaitsevad endiselt tugevalt raske haiguse ja surma eest. NHS-i järgi pakutakse kordusvaktsiini, sest viirused muutuvad ja kaitse aja jooksul väheneb.
Korduma kippuvad küsimused
Miks tegelik arv on suurem? Kõiki juhtumeid ei testitud ega raporteeritud.
Kas viirus ringleb endiselt? Jah.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220, kui sümptomid süvenevad või ei parane, kui kuulud raske haiguse riskirühma või kui sul on mure enda või lapse tervise pärast. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või teadvusehäire korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
WHO järgi on raske haiguse risk suurem eakatel, kaasuvate haigustega ja vaktsineerimata inimestel. Riski suurendavad näiteks kõrge vererõhk, diabeet, rasvumine, kroonilised kopsu-, südame-, maksa- või neeruhaigused, vähk, rasedus ja nõrgenenud immuunsus.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.