Pärast haigust tasub liikumist taastada järk-järgult ning meeles pidada ka südametervist.
Süda ja kolesterool
Kolesterooli alandavatest harjutustest kirjutab kolesterool.ee; ingliskeelset teavet pakuvad American Heart Association, Harvard Health ja Mayo Clinic.
Riskirühmad
Südamehaigus on WHO järgi raske COVID-19 riskitegur.
Taastumine
Alusta pärast haigust rahulikult ja tõsta koormust aeglaselt.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO järgi on raske haiguse risk suurem eakatel, kaasuvate haigustega ja vaktsineerimata inimestel. Riski suurendavad näiteks kõrge vererõhk, diabeet, rasvumine, kroonilised kopsu-, südame-, maksa- või neeruhaigused, vähk, rasedus ja nõrgenenud immuunsus.
WHO järgi tekib umbes 6%-l nakatunutest COVID-19 järgne seisund (pikk COVID), mis võib põhjustada püsivat väsimust, mäluprobleeme ja hingamisraskusi. NHS-i järgi räägitakse pikast COVID-ist, kui sümptomid kestavad üle 12 nädala; levinumad on tugev väsimus, õhupuudus, liigese- ja lihasvalu ning mälu- ja keskendumisraskused. Ravi aitab sümptomeid leevendada.
Korduma kippuvad küsimused
Millal võib pärast COVID-it trenni teha? Kui tunned end paremini; alusta kergelt.
Kas südamehaigus suurendab riski? Jah.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220, kui sümptomid süvenevad või ei parane, kui kuulud raske haiguse riskirühma või kui sul on mure enda või lapse tervise pärast. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või teadvusehäire korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
WHO soovitab COVID-19 vastu vaktsineerimist riskipõhiselt: veel vaktsineerimata inimestele üks annus ning raske haiguse kõrge riskiga inimestele võib olla vaja kordusvaktsineerimist 6–12 kuud pärast viimast annust. Vaktsiinid kaitsevad endiselt tugevalt raske haiguse ja surma eest. NHS-i järgi pakutakse kordusvaktsiini, sest viirused muutuvad ja kaitse aja jooksul väheneb.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.