Insuldi järel taastuv inimene kuulub sageli raske haiguse riskirühma.
Taastusravi
Insuldijärgsest taastusravist kirjutavad atak.ee ja American Stroke Association; südamesõbralikust toitumisest Healthline.
Nakkuste vältimine
Kroonilise haigusega inimesel on oluline vältida hingamisteede nakkusi ja arutada vaktsineerimist.
Hooldajad
Hooldaja võib haigena olles riskirühma inimest nakatada; sümptomite korral tasub kontakti piirata.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO järgi on raske haiguse risk suurem eakatel, kaasuvate haigustega ja vaktsineerimata inimestel. Riski suurendavad näiteks kõrge vererõhk, diabeet, rasvumine, kroonilised kopsu-, südame-, maksa- või neeruhaigused, vähk, rasedus ja nõrgenenud immuunsus.
WHO soovitab COVID-19 leviku vältimiseks: sümptomite või positiivse testi korral jääda koju ja eemale teistest, vältida lähikontakti raske haiguse riskiga inimestega, kanda vajadusel hästi istuvat maski, köhida ja aevastada küünarvarde või salvrätikusse, puhastada käsi sageli seebi ja vee või alkoholipõhise vahendiga ning parandada siseruumide ventilatsiooni.
Korduma kippuvad küsimused
Kas insuldi läbipõdenu on riskirühmas? Kaasuvad haigused suurendavad riski.
Kas peaks vaktsineerima? Arutle perearstiga.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220, kui sümptomid süvenevad või ei parane, kui kuulud raske haiguse riskirühma või kui sul on mure enda või lapse tervise pärast. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või teadvusehäire korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
WHO soovitab COVID-19 vastu vaktsineerimist riskipõhiselt: veel vaktsineerimata inimestele üks annus ning raske haiguse kõrge riskiga inimestele võib olla vaja kordusvaktsineerimist 6–12 kuud pärast viimast annust. Vaktsiinid kaitsevad endiselt tugevalt raske haiguse ja surma eest. NHS-i järgi pakutakse kordusvaktsiini, sest viirused muutuvad ja kaitse aja jooksul väheneb.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.