Nõrgenenud immuunsus suurendab raske COVID-19 riski. HIV-i õigeaegne avastamine ja ravi on seetõttu oluline.
HIV ennetus
HIV-i kohta leiab teavet Terviseameti, aids.ee ja WHO lehtedelt.
Seos COVID-iga
WHO järgi on HIV-iga elavad inimesed raske COVID-19 suurema riskiga ja peaksid muret tundes varakult abi otsima.
Testimine
Nii HIV-i kui ka COVID-19 puhul aitab testimine teada saada oma olukorda.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO järgi põhjustab COVID-19 haigust koroonaviirus SARS-CoV-2. Tänu varasemast nakatumisest ja/või vaktsineerimisest tekkinud immuunsusele paraneb enamik inimesi ilma ravita. Alates 2019. aasta detsembrist on maailmas teatatud ligi 780 miljonist haigusjuhust ja üle 7,1 miljonist surmast, kuid tegelik arv on arvatavasti suurem.
WHO järgi on raske haiguse risk suurem eakatel, kaasuvate haigustega ja vaktsineerimata inimestel. Riski suurendavad näiteks kõrge vererõhk, diabeet, rasvumine, kroonilised kopsu-, südame-, maksa- või neeruhaigused, vähk, rasedus ja nõrgenenud immuunsus.
Korduma kippuvad küsimused
Kas HIV-iga inimene peaks COVID-i vastu vaktsineerima? NHS-i järgi kuuluvad nad vaktsineerimise sihtrühma; küsi arstilt.
Kas HIV-testi saab anonüümselt? Küsi lähemalt testimiskohtadest.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220, kui sümptomid süvenevad või ei parane, kui kuulud raske haiguse riskirühma või kui sul on mure enda või lapse tervise pärast. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või teadvusehäire korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
WHO soovitab COVID-19 vastu vaktsineerimist riskipõhiselt: veel vaktsineerimata inimestele üks annus ning raske haiguse kõrge riskiga inimestele võib olla vaja kordusvaktsineerimist 6–12 kuud pärast viimast annust. Vaktsiinid kaitsevad endiselt tugevalt raske haiguse ja surma eest. NHS-i järgi pakutakse kordusvaktsiini, sest viirused muutuvad ja kaitse aja jooksul väheneb.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.