Mõlemad viirused levivad sarnaselt, seega toimivad ka samad ennetusvõtted.
Teave
Gripi ennetusest kirjutavad gripp.ee, Terviseamet, vhk.ee ja kliinik.ee.
Ühised meetmed
Käte pesemine, ruumide tuulutamine ja haigena koju jäämine.
Vaktsiinid
Mõlema haiguse vastu on vaktsiinid; riskirühmad peaksid neid arutama perearstiga.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi algavad gripi sümptomid väga kiiresti: äkiline palavik, kehavalu, väsimus, kuiv köha, kurguvalu ja peavalu. Gripp läheb sageli ise üle, kuid võib mõnele olla raske; soovitatud juhul tasub teha gripivaktsiin. Puhkus, piisav vedelik ning vajadusel paratsetamool või ibuprofeen aitavad; alla 16-aastastele ei tohi anda aspiriini.
WHO soovitab COVID-19 leviku vältimiseks: sümptomite või positiivse testi korral jääda koju ja eemale teistest, vältida lähikontakti raske haiguse riskiga inimestega, kanda vajadusel hästi istuvat maski, köhida ja aevastada küünarvarde või salvrätikusse, puhastada käsi sageli seebi ja vee või alkoholipõhise vahendiga ning parandada siseruumide ventilatsiooni.
Korduma kippuvad küsimused
Kas gripi- ja COVID-vaktsiini võib teha koos? Küsi perearstilt.
Kas aspiriin sobib lastele? Ei, alla 16-aastastele ei tohi.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220, kui sümptomid süvenevad või ei parane, kui kuulud raske haiguse riskirühma või kui sul on mure enda või lapse tervise pärast. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või teadvusehäire korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
WHO soovitab COVID-19 vastu vaktsineerimist riskipõhiselt: veel vaktsineerimata inimestele üks annus ning raske haiguse kõrge riskiga inimestele võib olla vaja kordusvaktsineerimist 6–12 kuud pärast viimast annust. Vaktsiinid kaitsevad endiselt tugevalt raske haiguse ja surma eest. NHS-i järgi pakutakse kordusvaktsiini, sest viirused muutuvad ja kaitse aja jooksul väheneb.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.