COVID-19: mida pandeemia õpetas haiguse ja testimise kohta

Pandeemia algusaastad muutsid paljude inimeste arusaama nakkushaigustest ja testimisest. Mis on tänaseks teada?

Viirus ja haigus

COVID-19 põhjustab koroonaviirus SARS-CoV-2. Tänaseks on enamikul inimestel varasemast nakatumisest või vaktsineerimisest tekkinud immuunsus.

Testimise roll

Testimine aitab teada saada, kas sul on nakkus, ja otsustada edasiste sammude üle – näiteks ravi vajaduse või teiste kaitsmise üle.

Viirus ringleb endiselt

WHO järgi on COVID-19 jätkuvalt oluline rahvatervise probleem ning viirus ringleb aasta läbi.

Mida ütlevad usaldusväärsed allikad

WHO järgi põhjustab COVID-19 haigust koroonaviirus SARS-CoV-2. Tänu varasemast nakatumisest ja/või vaktsineerimisest tekkinud immuunsusele paraneb enamik inimesi ilma ravita. Alates 2019. aasta detsembrist on maailmas teatatud ligi 780 miljonist haigusjuhust ja üle 7,1 miljonist surmast, kuid tegelik arv on arvatavasti suurem.

CDC järgi on nukleiinhappe amplifikatsiooni testid (NAAT), sealhulgas PCR-testid, COVID-19 testimise „kuldstandard“ ja tuvastavad viirust tõenäolisemalt kui antigeenitestid. Proovi võtab tavaliselt tervishoiutöötaja ja see saadetakse laborisse; vastus võib tulla kuni 3 päevaga. Pärast nakatumist võivad eriti NAAT-testid olla positiivsed veel kuni 90 päeva.

Korduma kippuvad küsimused

Kas COVID-19 on veel aktuaalne? Jah, viirus ringleb endiselt.

Kas testida tasub? Eriti siis, kui kuulud riskirühma.

Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.

Millal pöörduda arsti poole

Pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220, kui sümptomid süvenevad või ei parane, kui kuulud raske haiguse riskirühma või kui sul on mure enda või lapse tervise pärast. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või teadvusehäire korral helista kohe 112.

Lisaks tasub teada

WHO järgi levib SARS-CoV-2 õhu kaudu nakatunud inimese hingamisteede osakestega, kui ta hingab, räägib, köhib või aevastab. Nakatumine on tõenäolisem lähikontaktis või suletud ruumis. Viirus võib levida ka saastunud pindade kaudu, kui seejärel puudutatakse silmi, nina või suud. Sümptomid algavad tavaliselt 3–6 päeva pärast kokkupuudet ja kestavad kuni 10 päeva; viirust võib levitada ka sümptomiteta.

Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Enne ravimite, toidulisandite või uue treeningkava alustamist räägi perearsti või eriarstiga. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Hingamisraskuse, rinnavalu, segasuse või muu eluohtliku seisundi korral helista 112.

Allikad